Eesti Haiglaapteekrite Selts viis 2023 aasta sügisel läbi haiglaapteekide tööjõu-uuringu, mille eesmärgiks oli saada terviklik ülevaade haiglaapteekide personali valdkonna hetkeolukorrast ning mõista lähiperspektiivi trende.
Uuringu tulemused on avaldatud kokkuvõtlikult ajakirjas Apteek Täna (november 2023, lk 29-31)
-----------------------------------------------------------------------------------------
Ülevaade tööjõu-uuringust Eesti haiglaapteekides
Marko Urbala
Eesti Haiglaapteekrite Selts, juhatuse esimees
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, proviisor
Eesti Haiglaapteekrite Selts (EHAS) on haiglaapteekreid ja teisi praktilisest haiglafarmaatsiast huvitatuid isikuid koondav erialaorganisatsioon. Seltsi arengustrateegia aastateks 2023-2026 näeb ette seltsipoolseid tegevusi, mis toetavad haiglaapteegi teenuse jätkusuutlikkust, sealhulgas (haigla)farmaatsia populariseerimist. Käesoleva aasta septembris viis selts läbi kõiki haiglaapteekreid hõlmava demograafilise uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada tänane haiglaapteekide tööjõuressurss ja hinnata võimalikke tööjõuga seotud trende lähiaastate perspektiivis. Uuringusse olid kaasatud kõikide haiglavõrgu arengukava haiglate apteegid ning ravimiseaduse mõistes haiglaapteekidega võrdsustatud apteegid.
Haiglaapteegid Eestis
Ravimiameti tegevuslubade registri andmetel on 2023. aasta septembri seisuga väljastatud 22 haiglaapteegi tegevusluba, mis hõlmab koos haruapteekidega kokku 24 erinevat tegutsemiskohta. Kahes haiglavõrgu arengukava haiglas- Lõuna-Eesti Haiglas ja Valga Haiglas haiglaapteek puudub. Nende haiglate koosseisus töötab apteeker. Haiglaapteekide paiknemine piirkonniti on esitatud joonisel 1.
Haiglaapteekrid Eestis
Kokku töötab Eesti haiglaapteekides 108 apteekrit – 77 proviisorit ja 31 farmatseuti. 80% praktiseerivatest haiglaapteekritest on koondunud kolme suuremasse piirkonda – Tallinn/Harjumaa, Tartu ja Ida-Virumaa, kus tegutseb kokku 13 haiglaapteeki (56%). Nende piirkondade apteekrite arvu mõjutavad suured piirkondlikud haiglad (TÜK, PERH) ja keskhaiglad (ITK), kus apteegi personali moodustavad enam kui 15 haiglaapteekrit. Ülejäänud Eesti piirkondade haiglaapteegid on valdavalt 1-2 erialatöötajaga maakonnahaiglate apteegid. Lisaks haiglaapteekritele leiavad üle Eesti haiglaapteegis rakendust ka 47 abipersonalina klassifitseeruvat töötajat. Haiglaapteekrite jaotus maakonniti on esitatud tabelis 1.
Haiglaapteekrite vanuseline koosseis
Mõistmaks lähiaastate trende haiglaapteekrite isikulise koosseisu vanusest tulenevate võimalike muutuste kohta, uurisime apteekrite vanuselist koosseisu nii apteekide kui ka piirkondade lõikes. 11% apteekritest on vanuses kuni 30 aastat, 58% apteekritest vanusevahemikus 31-60 aastat ning 31% apteekritest vanemad kui 60 aastat. Uuringu analüüsi käigus vaatasime detailsemalt üle 60-aastaste apteekrite paiknemist piirkonniti (loe: paiknemist väljaspool tõmbekeskuseid) ning apteegi töötajate arvu kõrgema tööstaažiga töötajatega apteekides. On teada, et Eestis leidub mitmeid haiglaapteeke, kuhu oodatakse lähiajal asendust pensionile suunduvate apteekrite asemele. Kui suuremates keskustes ei ole apteekri leidmine pikemas perspektiivis väga suureks probleemiks, siis apteekri(te) suundumine pensionile mõnes 1-2 töötajaga maakonnahaiglas, võib olla haiglatele tõsiseks väljakutseks.
Proviisorite ja farmatseutide vanuseline koosseis on esitatud joonisel 2.
Haiglaapteekrite tööstaaž
Uuringus küsisime infot ka haiglaapteekrite tööstaaži kohta. Üldistatud järeldustest selgub, et haiglaapteekide personali iseloomustab stabiilsus oma töökohal. 71% proviisoritest ja 58% farmatseutidest on haiglaapteegi süsteemis töötanud enam kui 10 aastat. See näitab, et haiglaapteegis töötamisega ollakse rahul ning tööjõu liikuvus haiglaapteekides ei ole probleemiks. Positiivse vastukaaluna kõrgele tööstaažile näeme ka noorte spetsialistide tööle asumist viimase 5 aasta jooksul. Apteegi töötajate tööstaaž on toodud tabelis 2.
Kokkuvõte
Eesti riigi Ravimipoliitika dokumendis aastani 2030 on selgelt sõnastanud, et haiglaapteegi teenus peab olema tagatud igas haiglavõrgu arengukava haiglas ja täna see ka nii on – haiglad, kus puudub haiglaapteek, on olemas haiglaapteeker. On rõõm, et palju noori spetsialiste on viimastel aastatel alustanud või jätkanud oma karjääri just haiglaapteegis. Teisalt teatakse igas haiglaapteegis, kus tegeletakse uue apteekri leidmisega, kuivõrd suure väljakutsega on tegemist. Kui näiteks suurtes haiglates ei ole proviisori leidmine väga keeruline, siis vastupidine on olukord farmatseutide erialal. Nii nagu tervishoiusektori teistel erialadel, on ka meie sektoris väljendunud tööjõu leidmisel kitsaskohad tõmbekeskustest kaugemates piirkondades. Arvestades tänast haiglaapteekrite vanuselist koosseisu, saab meil väljakutseid lähiaastatel olema hulgaliselt. Kindlasti on siin olulisi edufaktoreid, millele seltsina peame keskenduma, eeskätt haiglaapteekri töö väärtustamine nii haiglates kui farmaatsiasektoris tervikuna. Siiski oleme tuleviku osas positiivsed– haiglaapteekri töö on põnev ja väljakutseid pakkuv nii suures kui väikeses haiglas!