Eesti Haiglaapteekrite Seltsi Põhikiri

Vastu võetud  EHAS üldkogul 10.12.2021



Eesti Haiglaapteekrite Seltsi põhikiri


1 Üldsätted
1.1. Eesti Haiglaapteekrite Selts (edaspidi selts), on meditsiinilise eriharidusega isikute kutseühendus,
mis on vabatahtlik, demokraatlikel põhimõtetel tegutsev mittetulundusühing.
1.2. Seltsi nime lühend eesti keeles on EHAS. Seltsi nimi inglise keeles on Estonian Society of Hospital
Pharmacists.
1.3. Selts on eraõiguslik juriidiline isik, millel on oma pitsat, sümboolika ja pangakonto.
1.4. Seltsi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinna linn.
1.5. Selts on asutatud 13.12.1995.
1.6. Selts juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest ja oma põhikirjast.


2 Seltsi eesmärgid ja tegevus
2.1 Seltsi eesmärkideks on
2.1.1 haiglaapteekrite (proviisorid ja farmatseudid) erialaste teadmiste taseme tõstmine;
2.1.2 omavahelise suhtlemise ja koostöö edendamine;
2.1.3 eetilis-moraalsete küsimuste lahendamine ja kutse-eetika kujundamine;
2.1.4 osalemine haigla farmaatsiasse puutuvate õiguslike ja majanduslike küsimuste lahendamisel
ning seaduste ja muude õigusaktide väljatöötamisel;
2.1.5 kutseõiguste kaitsmine.
2.2 Oma eesmärkide taotlemiseks selts
2.2.1 loob sidemeid ja arendab koostööd teiste meditsiinierialade ühendustega ja muude
eluvaldkondade organisatsioonidega Eestis ja teistes riikides;
2.2.2 korraldab koosolekuid, teabepäevi, seminare, konverentse ja muid üritusi;
2.2.3 loob vajadusel allüksusi, erialasektsioone, toimkondi ja ekspertkomisjone;
2.2.4 korraldab haiglaapteekrite (proviisorid ja farmatseudid) pädevushindamist.
2.3 Oma eesmärkide teostamiseks on seltsil õigus
2.3.1 taotleda oma liikmetele riiklikke ja muid toetusi, stipendiume ja auhindu;
2.3.2 välja anda oma eesmärkide saavutamiseks sihtotstarbelisi stipendiume ja auhindu.


3 Liikmeskond, liikmete õigused ja kohustused
3.1 Seltsi kuulumise eelduseks on põhikirjas toodud eesmärkide ja tegevussuundade tunnustamine.
Seltsi tegevliikmeks arvatakse uusi liikmeid juhatuse otsusega kandidaadi kirjaliku avalduse
alusel. Avaldusel peab olema ühe seltsi liikme soovitus.
3.2 Seltsi liikmed jagunevad: tegevliikmeteks, seeniorliikmeteks ja auliikmeteks.
3.3 Seltsi tegevliikmeteks võivad olla meditsiinilise eriharidusega isikud, kelle töö on seotud
haiglafarmaatsia teaduslike, pedagoogiliste või praktiliste aspektidega.
3.4 Seltsi seeniorliige on seltsi liige, kes on saanud pensioniealiseks ja ei tööta erialal. Seltsi
seeniorliikmed ei tasu liikmemaksu.
3.5 Seltsi auliikmeks võib valida seltsi juhatuse ettepanekul üldkogu 2/3 häälteenamusega isikuid,
kellel on erilisi teeneid Eesti haiglafarmaatsia ning seltsi igakülgse arengu tagamisel. Seltsi
auliikmed ei tasu liikmemaksu.
3.6 Seltsi liikmetel on õigus
3.6.1 osa võtta seltsi tööst põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel;

3.6.2 valida seltsi juhatust ja revisjonikomisjoni;
3.6.3 olla valitud seltsi juhatusse eeldusel, et isik töötab haiglaapteegis või Ravimiseaduse alusel
sellega võrdsustatud apteegis;
3.6.4 olla valitud revisjonikomisjoni;
3.6.5 kuuluda seltsi allüksustesse kui need on moodustatud;
3.6.6 teha ettepanekuid seltsi tegevuse edendamiseks;
3.6.7 saada juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta;
3.6.8 taotleda oma kutsetöös seltsi kaitset ja toetust;
3.6.9 seltsist välja astuda juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel.
3.7 Seltsi liige on kohustatud
3.7.1 täitma põhikirja nõudeid ja seltsi juhtorganite otsuseid;
3.7.2 aitama kaasa seltsi põhikirjas olevate eesmärkide saavutamisele;
3.7.3 tegevliikmed on kohustatud tasuma õigeaegselt liikmemaksu.
3.8 Seltsi liikme arvab Seltsist välja juhatus liikme poolt esitatud avalduse alusel.
3.9 Põhikirja nõuete ja eesmärkide tahtliku rikkumise korral või liikmemaksu kahel järjestikusel
kalendriaastal tasumata jätmisel võib seltsi liikme juhatuse otsusega seltsi nimekirjast välja
arvata. Sellisel juhul teatakse sellest viivitamatult liikmele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
3.10 Juhatuse poolt punktis 3.9 toodud alusel välja arvatud liige võib nõuda, et tema väljaarvamise
otsustaks üldkogu.


4 Seltsi struktuur ja juhtimine
4.1 Seltsi juhtorganid on üldkogu (seltsi liikmete üldkoosolek), juhatus ja esimees. Seltsi
kontrollorganiks on revisjonikomisjon.
4.2 Seltsi kõrgeim organ on üldkogu, kes juhib seltsi tegevust.
4.3 Korralise üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas.
4.4 Erakorralise üldkogu kutsub kokku juhatus või revisjonikomisjon. Juhatus peab erakorralise
üldkogu kokku kutsuma kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 seltsi
liikmetest.
4.5 Üldkogu kokku kutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 kalendripäeva.
4.6 Üldkogu pädevus
4.6.1 võtab vastu põhikirja ja teeb selles muudatusi ning arutab ja lahendab seltsi tegevuse
põhiküsimusi;
4.6.2 valib seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni;
4.6.3 määrab liikmemaksu suuruse ja tasumise korra;
4.6.4 kuulab ära juhatuse aruande ja revisjoni tulemused ja teeb otsuse;
4.6.5 kinnitab majandusaasta aruande;
4.6.6 liikmete seltsist väljaarvamine;
4.6.7 seltsi tegevuse lõpetamine või reorganiseerimine.
4.7 Üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/3 seltsi liikmetest. Üldkogu otsus on
vastu võetud kui selle poolt hääletab üle poole koosolekust osavõtvatest liikmetest.
4.8 Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkogul
osalenud liikmetest.


5 Juhatus, kontroll ja revideerimine
5.1 Seltsi juhatus valitakse üldkogul seltsi liikmete hulgast kolmeks aastaks.
5.2 Seltsi juhatus on 9 liikmeline.
5.3 Juhatus juhib seltsi tööd üldkogu vahelisel ajal põhikirja ja üldkogu otsuste kohaselt.

5.4 Juhatuse pädevus
5.4.1 koostab seltsi töökava, tegevus- ja rahalise aruande ning esitab need üldkogule;
5.4.2 kasutab ja käsutab seltsi raha, teostab finantstehinguid;
5.4.3 võtab vastu uusi liikmeid nende kirjaliku avalduse alusel;
5.4.4 valib ja kinnitab Seltsi esindajaid (delegaate) rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;
5.4.5 peab liikmete arvestust;
5.4.6 informeerib liikmeskonda oma tegevusest üldkogul;
5.4.7 arvab liikmeid seltsist välja punktis 3.8 ja 3.9 toodud alustel.
5.5 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest. Otsused
võetakse vastu lihthäälteenamusega. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele,
kuid mitte harvem kui 2 korda aastas.
5.6 Juhatuse koosolekul on kõigil juhatuse liikmetel üks hääl.
5.7 Seltsi esimees valitakse üldkogul valitud juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimesel koosolekul
3 aastaks.
5.8 Esimehe pädevus
5.8.1 juhib seltsi juhatuse koosolekute vahelisel ajal;
5.8.2 omab allkirjaõigust kõikidel seltsi tegevusega seonduvatel dokumentidel.
5.9 Seltsi revisjonikomisjon
5.9.1 valitakse üldkogul 3 liikmelisena 3 aastaks;
5.9.2 tegeleb seltsi asjaajamise ja arvepidamise õigsuse kontrollimisega;
5.9.3 kontrollib seltsi juhatuse finantsmajandusliku tegevuse vastavust üldkogu ja juhatuse otsustele
kord aastas ja esitab revisjoni tulemused üldkogule.


6 Seltsi majandustegevus
6.1 Seltsi rahalised vahendid ja muud varad moodustuvad liikmemaksudest, toetustest, annetustest
ja muust seadusega lubatud tulust.
6.2 Seltsi omanduses võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
6.3 Seltsi majandusaasta on 1. oktoobrist kuni 30. septembrini.


7 Seltsi tegevuse lõpetamine
7.1 Seltsi tegevuse lõpetamise aluseks on
7.1.1 üldkogu otsus;
7.1.2 halduskohtu otsus;
7.1.3 kui seltsi liikmete arv langeb alla kolme, on allesjäänud liikmed kohustatud oma otsusega seltsi
tegevuse lõpetama, esitades selleks mittetulundusühingu lõpetamise avalduse.
7.2 Seltsi tegevuse lõpetamist viib läbi likvideerimiskomisjon, mille valib üldkogu või määrab
halduskohus.
7.3 Seltsi tegevuse lõpetamisel antakse vara peale võlausaldajate nõuete tasumist üle samalaadsete
eesmärkidega mittetulundusühingule, riigile või kohalikule omavalitsusele.