EHAS juhatuse liikmekandidaatide tutvustus

Prindi e-posti aadress

EHAS juhatuse valimised toimuvad 10. detsembril toimuval seltsi üldkogul.

Tutvustame juhatusse kandideerijaid - millega nad tegelevad ja millisena näevad oma rolli seltsi juhtorganis.

Head lugemist!

Juhatus

Dagmar Seera, SA Pärnu Haigla, proviisor

Olen Dagmar Seera ja töötan Pärnu Haigla apteegis alates 1.aprillist 2020. Seega, kui tuli koroonaviirus, siis tulin ka mina. Minu valdkonnaks on patsiendi ohutus ja kliinilise farmaatsia sektor. Läbisin eelmisel aastal (2020-2021a) kliinilise farmaatsia e-kursuse ning ootan põnevusega õpingute jätkamist järgmisel aastal. Olen Pärnu Haiglasse tööle võetus, et arendada just kliinilise farmaatsia valdkonda ning aidata tõsta kogu haigla ravikvaliteeti. Osalen iganädalaselt kokkulepitud visiitidel osakondades, hetkel psühhiaatria kliinikus, kirurgia statsionaaris ja veidi ka intensiivravi osakonnas. Tegelen formulari väliste ravimite taotlustega, osalen formulari koostamisel, tegelen erinevate juhendite koostamise ja täiendamisega ning aitan leida vajalikku ravimialast infot õdedele ja arstidele, sh teen vajalikke koolitusi erinevatele sihtgruppidele (nt konkreetne osakond, haigla õed või hoopis kogu meditsiiniline personal). Minu ülesandeks on ka ravimite käitlemise ja säilitamise kontrollide teostamine osakonnas. Lisaks kliinilisele poolele abistan igapäevastes toimetustes, sh kiirematel päevadel kauba väljastuses ja ravimite valmistamises. Sellel aastal koolitan ennast ka haiglaapteegi praktikajuhendajaks ning võtan kuuks ajaks enda tiiva alla 5.kursuse proviisoriõppe praktikandi. 

Ma näen, et EHAS peaks jätkuvalt olema tugev koostööpartner erinevatele osapooltele ning rääkima kaasa seadusloomes. Samuti leian, et EHASe missioon: olla avatud, arengule ning koostööle suunatud erialaorganisatsioon ning haiglafarmaatsia suunaja ja edendaja Eestis on väga õige. Küll aga näen, et peaksime proovima kaasata veelgi tugevamalt erinevaid haiglaapteeke. Tean, et seda on proovitud läbi aastate teha ning kindlasti on see teatud määral ka õnnestunud, kuid usun, et see võiks veelgi tugevamalt välja paista. Suuremad haiglad kindlasti ei pea ennast tagasi tõmbama, vaid peaksime proovima väiksemaid haiglaapteeke rohkem väljapaistvamaks muuta ning sealhulgas ka seltsisiseselt nähtavaks teha. Mina, küllaltki värske liikmena (liige alates kevad 2020), ei tea peaaegu mitte kedagi väikestest haiglaapteekidest. Tean, et oma osa on mänginud praegune olukord riigis ja tervishoiukriis, mille tõttu on meil kõigil tavapärasest rohkem tööd, palju erinevaid piiranguid kogunemiseks ning kokkusaamisi võrdlemisi vähe. Hoolimata sellest, võiksime ja peaksime pöörama tähelepanu omavahelistele sõbralikele suhetele ning murede ja rõõmude jagamisele. Ka seltsisiseselt saame üksteisele toeks olla! Lisaks väiksemate haiglaapteekide kaasamisele on mulle südamelähedasem ka patsiendiohutuse valdkond, kus soovin kaasa rääkida. Hetkel osalen juba kahes EHASe projektis, mis on patsiendiohutuse valdkonnast: esimeseks lisatähelepanu vajavate ravimite tegevusjuhise koostamises ning teiseks löön kaasa ühisjuhendite töögrupis. Sügisel ütlesin sõna sekka ka EHASe strateegiapäeval Viljandis. Nagu eelnevalt mainisin on üheks minu eesmärgiks Pärnu Haiglas tõsta patsiendiohutust ning seeläbi saaksin panustada ka EHASe üldisemasse arengusse osaledes erinevates juhendite loomisel/väljatöötamisel. Tean, et see on valdkond, mis saab veelgi paremaks muutuda igas haiglas.

Jana Lass, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kliiniline proviisor 

Töötan haiglaapteekrina aastast 2004. Alustasin PERHis ja aastal 2007 liikusin Kliinikumi, kus töötan kliinilise proviisorina. Igapäevaselt tegelen osakondade (intensiivraviosakonnad, kardioloogiakliinik ja ka teised osakonnad) konsulteerimisega ja olen ka valuravimeeskonna liige.  Mind köidab eelkõige praktiliste ja toimivate farmakoteraapia lahenduste leidmine keerulistes olukordades – nt polüfarmakoteraapia, ravimite kasutamine ebaharilikes seisundites patsientidel (hemodialüüsravil, kehavälisel vereringel jne). Suurt huvi pakuvad mulle akadeemilised kliinilised ravimiuuringud ja proviisori roll nende planeerimisel ja teostamisel. Mulle meeldib ka tudengite õpetamine ja loengute pidamine.

Haiglaapteekrite seltsi astusin aastal 2004 ja olen pikalt olnud juhatuse liige. Seltsiga seotud tegevustest meeldib mulle kõige rohkem koolituste, teabepäevade ja konverentside korraldamine. Leian, et see osa on seltsi tegevuses olnud aastakümneid uhkelt järjepidev ja väga tähtis osa on ka meelelahutusel ja omavahelisel suhtlusel. Luban koolitustega seotud tegevusi entusiastlikult jätkata ka siis, kui osutun valituks uude juhatusse.

Jüri Arjakse, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, proviisor

Töötan Põhja-Eesti Regionaalhaigla apteegis alates aastast 2004. Olen saanud tegeleda väga paljude erinevate tööülesannetega ja igapäevatöös köidab tegevuste mitmekesisus. Olen saanud näha haiglafarmaatsia arengut Põhja- Eesti Regionaalhaiglas ja ka Eestis. Alates aastast 2005 olen osalenud rahvusvaheliste apteekrite organisatsioonide (ESCP- Euroopa kliinilise farmaatsia selts, EAHP- Euroopa haiglaapteekrite assotsiatsioon) kongressidel/koolitustel ja selle aja jooksul näinud, et ka Eestis lähevad asjad õiges suunas. Oma töös tõstaksin esile osalemist kliiniliste uuringute ravimite käitlemisel haiglas. Olen näinud arenguid, mille jooksul uuringuravimid on liikunud arsti/õe kabinetist haiglaapteeki, olen olnud nende muudatuste toimumise juures.

Olen EHAS liige alates 2004. Seltsi roll on seista eriala huvide eest nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Olen ise olnud seltsi esindaja ehk Eesti delegaat EAHP assambleel aastatel 2012-2019 ja näinud kui oluline on olla osaline rahvusvahelises erialases diskussioonis. Rahvusvaheline koostöö on aidanud tuua Eesti haiglaapteekriteni kvaliteetseid koolitusvõimalusi. See on arendanud oluliselt nt Eesti onkoloogilise ja kliinilise farmaatsia võimalusi/võimekusi. Siseriiklikult on selts oluliseks partneriks seadusloome väljatöötamisel/muutmisel ja meie arvamust küsitakse üha rohkem. Südamelähedasteks valdkondadeks on mulle kliiniliste ravimuuringute temaatika ja antidootide logistika ja kättesaadavus nii haigla kui ka riiklikul tasandil. Samuti huvitavad mind haiglaapteegi ja haiglaga seotud uued tarkvaralahendused näiteks eHaiguslugu, mis on hetkel aktuaalne kogu Eesti tervishoiusüsteemis. Seltsi juhtimine hetkel suuri muudatusi ei vaja, arvan, et valitud kurss on õige.

Liisa Eesmaa, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, proviisor

Lõpetasin 2005. aastal TÜ proviisoriõppe ja alates 2008. aasta algusest töötan AS Ida-Tallinna Keskhaigla apteegis proviisorina. Hetkel olen lapsehoolduspuhkusel. Põhiliselt tegelesin haiglas ravimite käitlemisega: ravimite käitlemise kontroll haiglas, tervishoiutöötajate nõustamine ja koolitamine ravimite käitlemise osas ning vastavate juhendite koostamine. Vastutasin ka kliiniliste uuirngute ravimite käitlemise eest apteegis.Lisaks ravimite käitlemise juhendite koostamisele hõlmas olulise osa ravimite manustamisega seotud abimaterjalide koostamine nt infektsioonivastaste ravimite manustamise abimaterjalid, ravimite manustamine neelamishäirete ja toitmissondiga patsientidele. Erinevate juhendite koostamine on meeskonnatöö, lisaks apteegi proviisoritele on vajalik kaasata ka õdesid, arste. Juhendeid ja apteegi poolt välja antud materjale on vaja regulaarselt ülevaadata ja korrigeerida. Koostöös infektsioonikontrolli osakonnaga oleme aastate jooksul parendanud aseptika reeglite järgimist, mille olulise osa moodustab erinevate antiseptikumide ja desinfitseerimisvahendite valiku ja kasutamise nõustamine. ITK apteek on aastete jooksul jõudsalt uuenenud ja arenenud: Lahustamiskeskus, mittesteriilsete ravimte valmistamisruumi remont, peatselt avatav aseptika blokk. Kõigis neis projektides olen olnud oluline lüli.

Olen kuulunud mitmesse EHASi juhatusse ning minu põhilised teemad on olnud seadusandluse kaasajastamine, ravimipoliitika, lisaks panustanud juhendite koostamisse ning olnud „väikese” haigla esindaja juhatuses. Plaanin samade teemadega jätkata.

Kaspar Kaju, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, proviisor 

Töötan Põhja-Eesti Regionaalhaiglas haiglaapteegi üksuses. Minu igapäevane töö jaotub üldiselt kaheks – ühe osa nädalast tegelen ravimite käitlemise kontrollidega osakondades ja ravimiohutusega ning teise osa nädalast töötan keemiaravi lahustamiskeskuses. Teatud mahus tegelen ka kliiniliste ravimiuuringutega. Hetkel täiendan oma teadmisi TÜ kliinilise farmaatsia täiendõppe kursusel.

Näen, et Eesti Haiglaapteekrite Selts organisatsioonina omab palju suuremat läbirääkimisjõudu erinevate osapoolte ja koostöö partneritega kui võib olla proviisor üksinda või ühe haiglaapteegi kollektiiv omaette.  Selline läbirääkimisjõud omakorda aitab meie soove ja väärt ettepanekuid edukamalt ellu viia. Selleks, et sellist jõudu püsivalt omada tähendab, et meie sõnum ja soovid väljaspoole peaksid olema võimalikult selged ja ühtsed. Siit ka eesmärgid, mida seltsi juhatuses soovin täita. Esmalt soovin hoolitseda selle eest, et jätkuks koolitused, mis pakuvad hea võimaluse omavahel üldse kokku saada ja mõtteid vahetada ning teadmisi ühtlustada. Eks meie teadmised olegi meie ekspertiisi alus. Kuidas muidu saaksime olla organisatsioon ja selle liikmed, kellel on väärt mõtteid ja nõu teistele? Teiseks soovin, et kõnetaksime Eesti haiglates veel rohkem ja ühtsemalt ravimiohutuse teemat. Selleks soovin, et saaks edukalt valmis juba praegu üks käimas olev projekt suure riskiga ravimite määratlemisest ja tegevusjuhistest. Teine oleks haigla osakondades ja muudes struktuuriüksustes ravimite käitlemise nõuete ühtlustamine. Miks ma mõlema juhul pean ühtlustamist oluliseks? Peamiselt Eesti väiksusest ja haiglate personali liikumisest tulenevalt. Usun, et ravimiohutus on paremini tagatud, kui haiglaapteeker, arst, õde või muu haiglatöötaja teab, et ükskõik kuhu ta satub, ravimiohutuse nimel on parim tegutseda just niiviisi. Mõlemad projektid on juba täitnud ka Eesti Haiglaapteekrite Seltsi üht olulist missiooni ja toonud ühise töölaua taha 4 erineva haiglaapteegi esindajad. Miks mitte minna siit ainult koos ja rohkem koos edasi?

Kersti Teder, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, proviisor

Lõpetasin 2008 aastal proviisoriõppe ja olen pärast seda töötanud Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis tudengeid õpetades (hetkel 0,2 koormusega nooremlektor) ja Tartu Ülikooli Kliinikumi apteegis proviisorina (hetkel põhiline töökoht). Minu igapäevatöö apteegis on peamiselt seotud ravimite käitlemise teemadega. Sellega seoses otsin informatsiooni, koostan juhendeid, koolitan õendustöötajaid ning käin osakondades ravimite käitlemist üle vaatamas. Apteegisiseselt hoian silma peal, et ka meie endi tööeeskirjad oleksid ajakohased. Minu eesmärk on suurendada ravimiohutust ja seeläbi patsiendiohtust juhtides tähelepanu ravimite korrektse käitlemise olulisusele ning püüdes tagada seda, et vajalik informatsioon oleks kättesaadav kõigile.

Eesti Haiglaapteekrite Seltsi astusin õige varsti peale haiglaapteegis töö alustamist ja usun, et see on mind haiglaapteekrita palju arendanud. Olen püüdnud anda oma panuse Eesti haiglafarmaatsia arengusse ja sellesse, et meid oleks järjest rohkem näha ja kuulda. Usun siiralt, et haiglaapteekrid on haiglatele sama vajalikud kui arstid ja õed, sest meie ravimialased teadmised aitavad tõsta patsiendiohutust ja ravikvaliteeti. Ma usun, et EHAS peab jätkuvalt tegelema Euroopa haiglafarmaatsia tulevikusuundade (Eoropean Statements of Hospital Pharmacy) juurutamisega Eestis, kaasajastades Eesti haiglafarmaatsia head tavad ning tehes lobitööd nende põhimõtete rakendamiseks Eesti haiglates. Kuna haiglaapteekrite seltskond Eestis on suhteliselt väike ja tervishoiutöötajad liiguvad erinevate haiglate vahel, siis pean oluliseks, et ressursi targaks kasutamiseks ja info ühtlustamiseks võiksime suurendada koostöös ühiste põhimõtete väljatöötamiseks ja juhendite loomiseks. Minu jaoks on oluline rõhutada ravimite korrektse käitlemise olulisust ravimiohutuses, seda siis alates apteegist kuni patsiendi voodi kõrvale välja. Samuti usun, et EHAS peaks jätkuvalt tegelema oma liikmete erialaste teadmiste täiendamisega, läbi teabepäevade, e-koolituste ja konverentside. Seejuures koolituste planeerimisel tuleks lähtuda ka spetsiifilisemate valdkondade (nt ekstemporaalne valmistamine) käsitlemisest, mis võibolla ei too saali väga palju kuulajaid, kuid mis on väga oluline selle valdkonnaga tegelevate töötajate erialaseks täiendamiseks ja valdkonna arenguks üldiselt. Kindlasti peaks EHAS tegema jätkuvalt aktiivset koostööd erinevate organisatsioonidega, kelle tegevus mõjutab meid või keda meie mõjutame. Sest kuigi oleme suhteliselt pisikesed, siis meie ühine jõud on suur.

Kristjan Kongi, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, proviisor

Töötan Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiglaapteegis alates 2007 aasta jaanuarist. Hetkel haiglaapteegi juhatajana. Igapäeva töö hõlmab peamiselt juhtimisalaseid tegevusi, mille kõrvalt üritan aega leida ka erialase töö tegemiseks.

Eesti Haiglaapteekrite Seltsi kuulun alates 2007 aastast ja olen mitmel korral kuulunud ka seltsi juhatusse. EHAS haiglaapteekrite eriala organisatsioonina peab ka edaspidi olulist rolli kandma nii eriala suunajana kui ka koostöö edendajana nii haiglaapteekrite kui ka teiste oluliste partnerite vahel. Samuti hindan EHAS rolli kõrgelt erialaste koolituste ning haiglaapteekrite pädevuse hindamise järjepideva läbiviijana.

Soovin seltsi juhatusse kuuludes panustada:

  • haiglaapteekrite vahelise koostöö parendamisesse – ühiste riiklike juhendite jm loomisesse. Lisaks organisatsiooni sisesele koostööle on oluline koostöö edendamine ka väliste huvipooltega nt. teised erialaorganisatsioonid, riigiasutused;
  • koolitused – EHAS kevadkonverentsi ja teabepäevade/e-koolituste läbiviimisesse;
  • seadusloome kaasajastamisesse – haiglafarmaatsia spetsiifikast tulenevate vajaduste kirjeldamine ja kaasajastamine;
  • pädevuse hindamine – on oluline, et seni järjepidevalt toiminud süsteem jätkuks ja kõik haiglaapteekrid EHAS pädevuse kategooriat omaksid.

Marika Saar, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kliiniline proviisor

Haiglaapteekri karjääri alustasin 2002. aastal Pärnu haigla apteegis. Alates 2008. aastast töötan Tartu Ülikooli kliinikumis proviisorina ja alates 2012. aastast kliinilise proviisorina. Minu põhiliste tööülesannete hulka kuulub patsientide ravimikasutuse optimeerimine koostöös arstide ja õdedega. Olen spetsialiseerunud peamiselt onkoloogiale ja hematoloogiale ning geriaatriale, konsulteerides regulaarselt õendus-hooldusravi osakonda ning hematoloogia-onkoloogia kliinikut. Kuna kliinilisi proviisoreid on vähe, tuleb nõustada ka teiste erialade arste ja õdesid. Lisaks raviskeemide üle vaatamisele ja ravimiinfo jagamisele osalen erinevate juhendite koostamisel, kliiniliste uuringute läbiviimisel, patsiendiinfo koostamisel jm. Oluline osa tööelust on õpetamisel, see hõlmab koolitusi nii haigla töötajatele kui patsientidele kui ka õppetööd tudengitele, sealhulgas Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja külalisõppejõuna Riia Stradinši ülikoolis.

Eesti Haiglaapteekrite Seltsi (EHAS) kuulun alates 2003. aastast, seltsi juhatuse liige olen olnud alates 2005. aastast. 2013-2018 olin ka seltsi juhatuse esimees.Peaaegu 20 aastat EHASi liige olnuna julgen öelda, et selts on mänginud ja mängib väga olulist rolli nii haiglaapteekrite ühendamisel kui eriala edendamisel. Läbi aastate toimunud traditsioonilised teabepäevad ja kevadkonverentsid on mind ja loodetavasti kõiki seltsiliikmeid nii harinud kui kokku viinud ja koos hoidnud. Usun, et see on meie tugevus, mis vajab säilitamist ja traditsioon, mis vajab jätkamist. Olen koolitustegevusse seltsi juhatuse liikmena panustanud ja luban seda teha ka edaspidi. Kevadkonverentsi üheks lahutamatuks (ja väga oluliseks J) osaks on õhtune koosviibimine, kust ei puudu kunagi ka tants. Luban, et panustan jätkuvalt sellesse, et bänd oleks särtsakas ja soovijad terve õhtu ikka tantsida saaks! Vähem oluline pole meie eriala edendamine ja kaasalöömine nii seadusloomes, haiglate ülestes projektides ja töörühmades. Luban ka siin oma panuse anda, eriti pakuvad huvi patsiendiohutuse ja –harimise ning onkofarmaatsiaga seotud valdkonnad. Lisaks omavahelisele suhtlusele on väga tarvilik vaadata ka enda mätta otsast kaugemale. Rahvusvaheline koostöö on mulle huvi pakkunud ja seetõttu olen esindanud seltsi nii Euroopa Haiglaapteekrite Assotsiatsioonis kui Euroopa Onkofarmaatsia Seltsis. Olen valmis edaspidigi rahvusvaheliste suhete vallas kaasa lööma. Kokkuvõtteks tahan öelda, et kõik seni tehtu väärib jätkamist ja toetan seda igati ning luban omalt poolt kõigele kaasa aidata. Aga iga uus juhatus võiks ellu kutsuda ka midagi uut! Minu arvates väärib kaalumist ja ellu viimist ühel seltsi arenguseminaril välja käidud idee EHASi suvepäevadest. Miski ei ühenda inimesi enam, kui lõbusalt ja sisukalt koosveedetud aeg, eriti kui see toimub mõnusal suveajal. Seega, minu viimane valimislubadus: suvepäevad EHASi uueks traditsiooniks!

Marko Urbala, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, proviisor

Alustasin oma karjääri haiglaapteekrina 2009. aastal Põhja-Eesti Regionaalhaigla apteegis. Ülikooli lõpetamise järgselt olen töötanud ka erasektoris, mis on oluline täiendus ja kogemuste pagas minu praegusele avaliku sektori funktsioonile. Regionaalhaigla apteegis on minu rollid seotud erinevate juhtimislike aspektidega. Väljakutseid pakub Regionaalhaigla Gruppi kuuluvate haiglate ravimite riigihangete juhtimine. Mulle on südamelähedaseks valdkonnaks toimiv ja protsessikeskne apteegi ning ravimivaldkonna kvaliteedisüsteem, mida on mul õnnestunud aastate jooksul kujundada, juhtida ning koostöös kolleegidega toimivana ning väärtust loovana hoida. Pean oluliseks, et haiglaapteeker omaks võimalikult laia kompetentsi, seega panustan igapäevaselt erinevatesse apteegivaldkondadesse olgu see siis näiteks kliinilised ravimiuuringud, ravimiohutus, onkofarmaatsia või õppetöö.

Eesti Haiglaapteekrite Selts on oma 25 tegevusaastaga kujunenud farmaatsiasektoris arvestatavaks ja oluliseks organisatsiooniks. Mul on õnnestunud olla tegev kahe juhatuse koosseisus mh olla viimase juhatuse esimees. Oma tegevuses olen senini lähtunud seltsi visioonist, milleks on olla Eesti haiglafarmaatsia ühendaja ja eestvedaja ja viinud ellu meie seltsi missiooni ehk tagada avatud ja arengule ning koostööle suunatud erialaorganisatsioon ning haiglafarmaatsia suunaja ja edendaja Eestis. Seltsi tasandil pean oluliseks meie olemasoleva positsiooni säilitamist ja tugevdamist. Samas ootan, et uus juhatus toob oma sünergiaga organisatsioonile ka midagi uut.

Eesti Haiglaapteekrite Seltsi juhatuse tasandil pean järgnevatel aastatel oluliseks järgmiseid tegevussuundi

  • liikmeskonna suurem kaasamine ja koostöö, haiglaapteekrite motiveerimine panustamisel ühistesse eesmärkidesse;
  • infoliikumise tõhustamine, seda nii seltsi sees kui väljapoole;
  • haiglaapteekritele ühiseid väärtusi loovate projektid soodustamine, millest võidavad nii suured kui väikesed haiglaapteegid;
  • erialaste kompetentside tõstime läbi koolituste ja elukestva õppe, sh e-õppe osakaalu suurendamine täienduskoolituses, pädevushindamise süsteemi väärtustamine;
  • haiglaapteekri elukutse populariseerimine, mis on oluline erialatöötajate järelkasvuks;
  • jätkuv koostöö huvipooltega sh riigiga - haiglaapteekide huvide eest seismine.

  • Saada meile kodulehega seotud küsimus või ettepanek!