• Esileht
  • Uudised
  • Piirkonnas ainulaadsest kliinilise farmaatsia kursusest huvituvad enim jaemüügiapteekrid

Piirkonnas ainulaadsest kliinilise farmaatsia kursusest huvituvad enim jaemüügiapteekrid

Prindi Sõbra e-post

Aasta e-kursuse tiitlit kandev „Kliiniline farmaatsia“ alustab sügisel 19 osaleja ja rahvusvaheliste loengupidajatega Põhja-Euroopas unikaalset täiendkursust, et koolitada proviisoreid patsientide ravimikasutuse alal, parandades seeläbi tulevikus ravikvaliteeti.

1. juuniga lõppes kandideerimine Tartu Ülikooli e-kursusele „Kliiniline farmaatsia“, kuhu kvalifitseerus 19 osalejat. Korraldajate soov oli saada kursusele maksimaalselt 20 osalejat, et pakkuda võimalikult personaalset lähenemist 40 nädalat kestva e-kursuse vältel.

Kaks kolmandikku kursusel osalejatest on jaemüügiapteekrid, kes soovivad oma teenuse kvaliteeti arendada just jaemüügiapteekides, mis on ravimiinfo otsimisel ja ravimi ostmisel reeglina inimeste esimene pöördumiskoht.

Piirkonnas unikaalne

Kursuse autoritele, Tartu Ülikooli kliinilise farmaatsia lektorile Jana Lassile ja kliinilise farmaatsia assistendile Marika Saarele teadaolevalt ei ole väljaspool Suurbritanniat teist sarnase mahuga rahvusvahelist inglisekeelset kursust. „Seoses Brexitiga on Suurbritannia ülikoolide hinnad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele oluliselt tõusnud ja see piirab võimalust nendes ülikoolides kliinilist farmaatsiat õppida,“ tõdes Lass.

Saar lisas, et nii on nende soov pöörata kursusel tähelepanu proviisori suuremale kliinilisele rollile just neis riikides, kus kliiniline farmaatsia ei ole sedavõrd igapäevapraktikas juurdunud kui Suurbritannias. „Lisaks soovime toetada meie kursusel õppivaid proviisoreid leidma ja tõhusamalt rakendama oma erialast pädevust ravimite ja farmakoteraapia alal ning leidma oma kohta ravimeeskonnas,“ kirjeldas Saar.

Lassi sõnul tulenevad kliinilise proviisori spetsiifilised tööülesanded keskkonnast, kus ta töötab - kas haiglas või jaemüügiapteegis -, kuid üldiselt on tööülesanded seotud patsientidele määratud ravimite ja raviskeemidega, ravimikasutuse hindamisega ja patsientide nõustamisega, mille tulemusena toimuks patsientide ravimikasutuse optimeerimine. „Need patsiendikesksed teadmised ja oskused võiksid olla igal proviisoril,“ tõdes Lass.

Rahvusvaheline ambitsioon

„Meie soov on saavutada kursusega rahvusvaheline haare. Paraku jäi koroonaepideemia tõttu ära mitu välismaist konverentsi, kus oleksime kursust tutvustanud. Nii on meie kursusel osalejad praegu peamiselt eestlased, ent nende hulgas on ka üks Slovakkia välisüliõpilane. Ent kuna meil on viis välisõppejõudu ja edasised plaanid on endiselt rahvusvahelised, siis toimub ka õpe ikkagi inglise keeles,” rääkis Saar.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raal on veendunud, et see koolitus avab uue lehekülje ja perspektiivid proviisorite harimisele, apteekrite ja arstide koostööle ja isegi farmaatsia erialale laiemalt. „Eriti teeb rõõmu suur huviliste arv ja kõrge jaeapteekrite osakaal nende seas,“ ütles Raal, tunnustades kursuse läbiviijaid tehtud töö eest.

Kliiniline farmaatsia on farmaatsia haru, mis tegeleb ratsionaalse ravimikasutuse igapäevaste ja teaduslike aspektidega ning mille tulemusena peaks paranema patsiendi ravikvaliteet.

Lisateave:
Jana Lass
Tartu Ülikooli kliinilise farmaatsia lektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

Marika Saar
Tartu Ülikooli kliinilise farmaatsia assistent
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
  • Saada meile kodulehega seotud küsimus või ettepanek!