2015. aastal andis Eesti Haiglaapteekrite Selts (EHAS) välja „Eesti haiglafarmaatsia head tavad“, mis oli esimene samm Eestis kvaliteetse haiglafarmaatsia teenuse põhimõtete sõnastamisel. Nimetatud dokumendi eesmärk oli panna kirja põhimõtted, kuidas tagada haiglas kvaliteetne ravimite käitlemine ning milline on selles tegevuses haiglaapteegi ja -apteekri roll. Nende põhimõtete koostamisel peeti silmas, et dokumenti saaksid rakendada kõik haiglad, olenemata nende liigist, suurusest või eripärast.
2024. aasta detsembris kinnitas EHAS üldkogu esimese Eesti haiglaapteegi teenuse kvaliteedijuhend ,mille eesmärk on sõnastada konkreetsemalt varasemalt kirja pandud häid tavasid ja lisada teenuse kvaliteeti näitavad indikaatorid.
Sarnaselt EAHPga on EHAS veendunud, et ainult haiglaproviisorite ja -farmatseutide kaasamisel on võimalik kõiki loetletud nõudeid täita.
Kvaliteedijuhendi järgi on võimalik läbi viia enesehindamine ja sellest lähtuvate tulemuste põhjal haiglaapteegi teenust arendada või uus teenus välja töötada. Kvaliteedijuhendis on toodud nii viited riiklikest õigusaktidest tulenevatele nõuetele, aga ka erinevates Euroopa juhendites esitatud kvaliteedinäitajad.
Dokumendi on koostanud EHAS töörühm koosseisus Kairi Marlen Antoniak (Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK)) ja Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) kliiniline proviisor), Liisa Eesmaa (ITK proviisor), Liisa Jõhvik (TÜK kliiniline proviisor) , Kristjan Kongi (Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), proviisor), Jana Lass (TÜK kliiniline proviisor), Kristjan Olado (TÜK proviisor), Marika Saar (TÜK kliiniline proviisor), Dagmar Seera (Pärnu Haigla proviisor), Kersti Teder (TÜK proviisor), Marko Urbala (PERH proviisor)
Kvaliteedijuhendi koostamisel on oma tagasiside andnud: Eesti Apteekrite Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Õdede Liit, Ravimiamet, Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli farmaatsia instituut.