Katseprojekt vähendab aja- ja paberikulu: osa haiglaravimeid on nüüdsest paber-infoleheta
Ravimitootjate Liidu, Ravimiameti ja Eesti Haiglaapteekrite Seltsi katseprojektiga testitakse valmisolekut loobuda haiglaravimite paberinfolehtedest. Paberil patsiendi infolehte (PIL) asendab elektrooniline ravimiregistris olev info (ePIL). Pilootprojekt algas 1. jaanuarist ning esimesed haiglaravimid, mille pakendis ei ole trükitud infolehte, jõuavad haiglateni suve lõpus.
Ravimitootjate Liidu ravimite registreerimisala töögrupi liikme ja pilootprojekti juhi Iivi Ammoni sõnul on oluline rõhutada, et pilootprojekti esimene ring puudutab ainult haiglaravimeid – neid, mis jõuavad patsientideni läbi haiglaapteekide – vaid nende pakendeid on lubatud projekti raames toota ilma paberil infoleheta. „See projekt on eriti oluline tulevikuvaates: saame testida, kuidas muudatus mõjutab ravimite kättesaadavust ning kuidas elektroonilise info kasutamiseks valmis ollakse. Väga oluline aspekt elektroonilise info edastamise juures on selle aktuaalsus ja kiirus: pakendi infoleht on pidevalt ajas muutuv ametlik dokument ning selle sisu võib muutuda kiiremini, kui jõutakse muuta, juurde trükkida ja tootmises valmisravimi pakendisse lisada paberil infolehti. Seevastu digitaalsetes andmetes muudatuste tegemine on lihtsam ja kiirem,“ täpsustas Ammon.
„Kokkuleppel müügiloa hoidjate, haiglaapteekrite ning Läti ja Leedu kolleegidega valiti projekti esimesse etappi ravimid, mille põhjal saab hinnata, kas trükitud pakendi infolehest loobumine mõjutab ligipääsu ravimiteabele või ravimi ohutut kasutamist, samuti kuivõrd see parandab haiglaravimite kättesaadavust,“ lisas Ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Aet Viispert. „Positiivse tulemuse korral võib tulevikus e-infolehe kasutamine olla lahendus väiksemate riikide jaoks, sest mitmekeelse ravimipakendi tootmine on senisest sujuvam. Igal juhul peab ajakohane ravimiinfo olema kättesaadav kõigile – ka neile, kes uuenduslikke lahendusi kasutada ei saa.“
Ravimite kasutamine ja manustamine haiglates toimub tervishoiutöötajate kontrolli all ja patsiendid peaksid saama ravimi kohta vajaliku info eelkõige arstilt või õelt, arvestatav alternatiiv on ka ravimi pakendis olev infoleht või selle elektroonne versioon ravimiregistris. Paljude haiglaravimite puhul ei jõua paberkandjal patsiendile mõeldud infolehed apteegist kaugemale, kuna ravim valmistatakse manustamiseks ette haiglaapteegis (nt antibiootikumid, kasvajavastased ravimid) – sellistel juhtudel kaotab paberkandjal infoleht oma esialgse mõtte. „Haiglaapteekrite üheks rolliks on tagada ravimite ratsionaalne ja ohutu kasutamine ning ravimeid puudutava tõenduspõhise informatsiooni kättesaadavuse tagamine nii tervishoiutöötajatele kui ka patsientidele ja seda läbi erinevate võimalike kanalite“ sõnas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Läänemaa Haigla proviisor ning Eesti Haiglaapteekrite Seltsi juhatuse esimees Marko Urbala.
Paber-infolehest loobumisel on ka keskkonnaalane mõju. „Ravimipakendite infolehed on tihti esimesed, mis ravimipakendist välja võetakse ja mis prügikastis lõpetavad, nende trükkimata jätmine on suure positiivse keskkonnaalase efektiga, sest kasutamata jääb palju loodusressursse. Selle projektiga proovimegi aru saada, kas digitaalne info asendab täielikult paberkandjal infot ning missugust mõju see muudatus kaasa toob,“ lisas Iivi Ammon.
ePIL projektist
Euroopa Liidu direktiivi järgi peavad kõik Euroopa Liidu piires turustatavate ravimite pakendid sisaldama infolehte. Projekti raames tehakse sellele nõudele erand. Projekti algatas Ravimitootjate Liit ning seda tehakse koostöös Eesti, Läti ja Leedu ravimiametite, müügiloahoidjate ja haiglaapteekritega. Projekt kestab kaks aastat ning selle käigus hinnatakse, kas paberinfolehest loobumine suurendab ravimite kiiremat kättesaadavust, paindlikkust ning kui suur mõju on paberinfolehtedest loobumisel kestlikkusele. Pilootprojekt haakub Euroopa Ravimistrateegia ja Euroopa Digistrateegiaga ning tulevikku vaatava õigusraamistikuga, mis on suunatud ravimite kättesaadavuse parandamisele, innovatsioonile, jätkusuutlikkusele, patsientide ravivajadusi rahuldavate tehnoloogiate edendamisele, digiühiskonnale ja kliimaneutraalsusele.