Eesti Apteegisektori visioonidokumenti aastani 2030

Prindi

Apteekrid on tervishoiutöötajad, kelle väärtuslik ressurss on tervishoius alakasutatud. Meie teadmisi ja oskusi peab patsiendi tervise hüvanguks ning ravimiohutuse tagamiseks Eestis rohkem rakendama.

Eesti apteeke ja apteekreid ühendavad organisatsioonid panid üheskoos kokku apteegisektori visioonidokumendi, mis kirjeldab olulisemaid arengusuundi järgmisel 10. aastal. Dokument toob välja 3 peamist eesmärki - ühtse farmaatsiahariduse süsteemi loomine Eestis, apteegisektori töö arendamine ning apteegisektori senisest tõhusam kaasatus ja panustamine tervishoiusüsteemi.

Tänases pandeemiaolukorras, mil haiglate plaaniline ravi on järk-järgult sulgemisel ja perearstikeskused on järjest suurema koormuse all, on apteekidel täita ülioluline roll elanike tervisenõustamisel. „Töö visiooni koostamiseks algas 2 aastat tagasi, aga vaevalt võisime toona aimata, kui päevakajaliseks see tänastes piirangutes muutub,“ sõnas Eesti Farmaatsia Seltsi president, proviisor Triinu Entsik-Grünberg. Tema hinnangul ei ole apteekides pakutav ravimiabi ja tervisenõustamine üldise tervishoiusüsteemiga täna piisavalt integreeritud.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raal ütles, et farmaatsiahariduses on kavas suurendada Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli koostööd ning integreerida farmatseudi- ja proviisorõpet. Samuti võetakse fookusesse täiendusõppe süsteemne korraldamine selgemas kooskõlas proviisori põhiõppega.

Apteekrid näevad endal suuremat rolli nii esmatasandi tervishoius kui ka rahvatervise toetamisel, võttes eeskujuks Euroopa ja maailma paremad praktikad. “Apteegid on patsientidele kõige paremini kättesaadavad tervishoiuasutused, aga samas on apteekrite nõustamisvõimekus täna selgelt alakasutatud. Apteegid saavad kaasa aidata tervise edendamisel ja haiguste ennetamisel, vaktsineerimisel, diabeediriski hindamisel, tubakast loobumisel ning paljudel teistel rahvatervise teemadel. Apteegiteenust tuleb võrdselt teiste tervishoiuteenustega tunnustada ja teenused riiklikult rahastada. Tervishoiutöötajate koostöö aitab parandada inimeste tervist ja samas riigi kulusid kokku hoida,“ toonitas Entsik-Grünberg.

Eraldi käsitlemist leiab haiglafarmaatsiaga seonduv. Fookuses on haiglaapteegi teenuste määratlemine ja arendamine, mille kesksel kohal on patsient ning ravimiohutus. Kvaliteetse ravimiabi tagamiseks peab iga haigla juures tegutsema haiglaapteek või haiglaapteeker, koos  senisest suurema integreeritusega ravimeeskonda.

Apteegi visioonidokumendi koostamisel osalesid Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Farmaatsia Selts, Eesti Haiglaapteekrite Selts, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Proviisorite Koda, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Ülikooli farmaatsia instituut ja Tartu Ülikooli Rohuteaduse Selts.

Tutvu apteegisektori visioonidokumendiga siin.